|
Fokolaari liikumine ja selle asutaja Chiara Lubich (22 Jaanuar 1920 - 14 Märts 2008)
Asutaja
Nagu ei tea sulepea, millest ta  hakkab kirjutama või kunstniku pintsel, mida ta maalib, nõnda ka keegi, kelle Jumal võtab oma kätesse, et alustada Jumala tööd Kirikus ei tea mis saab olema ta ülesandeks. Ta on instrument.
Üldiselt iseloomustatakse kõiki Jumala instrumente ühtede omadustega: väiksus, nõrkus...
"...nii, et ükski inimolend ei suvatseks kelkida Jumala juuresviibimisel"
Samal ajal kui, instrument liigub Jumala kätes, vormib Ta seda tuhandete ja tuhandete nii piinarikaste kui rõõmustavate vahenditega.
Sel viisil valmistab Ta teda aina rohkem ette ülesandeks, mille ta täitma peab ja see inimene võib öelda kindlusega: "Mina ei ole mitte midagi, Jumal on kõik.".
Valu ja armastus
Need sõnad võtavad igati kokku Chiara Lubichi elu. See on lubadus, mida ta andis korduvalt, eriti enne elule tunnistajaks olemise, ühtsuse ideaali ja ülemaailmse
vendluse jagamist avalikult.
Tema elu oli kogum "kannatuse kuristikest" ja "armastuse kõrgustest" kuni lõpuni välja.Ta mõistis sügavalt ning rõhutas seda pimedust, mis on endasse haaranud suure osa tänapäeva inimkonnast, ise kiirates "intensiivset" Jumala valgust, kes on Armastus, särades
läbi oma karisma anni, mis tekkis Teise maailmasõja tumedatel aastatel.
Laul armastusest Jumalale
Chiara maise teekonna lõpul, ta üleminekul järgmisesse ellu, 14. märtsil 2008, saabus lugematu hulk teateid inimestelt kogu maailmast, erinevatest kultuuridest, vanusest ja uskumustest. Nende läbivateks teemadeks olid valgus ja mõõtmatu armastus.
Tema pärand leidis maailmameedias ulatuslikku edastamist.
Armastuse mõõdet elulul, mis oli täielikult pühendatud vaid andmisele tõsteti esile Rooma püha Pauluse basiilikas (It. k. Basilica Papale di San Paolo fuori le Mura). Kardinal Tarcisio Bertone poolt ette kantud Paavsti sõnumi lühijutluses nimetati Chiara elu "lauluks Jumalale, kes on armasus".
Inspireeriv säde: Jumal on Armastus
Avastust, et Jumal on Armastus võib pidada just selleks, mis avas uue horisondi ja märkis ära otsustava suunavaliku mitte pelgalt Chiara Lubichi elus, vaid mitmete miljonite inimeste eludes.
Pommitamise ajal
Teise maailmasõja ajal, kui Trento kannatas pommitamise tohutute purustuste all, oli Chiara alles oma varajastes kahekümnendates. Vastu seistes minevikule täis viha ja vägivalda tegi ta avastuse Jumalast kui Armastusest, ainsast ideaalist, mida ükski pomm ei suuda hävitada. See oli võimas läbielamus - "tugevam pommidest, mis langesid Trento peale" - ,mille Chiara edastas ruttu ka oma lähimatele sõpradele. Nende elud muutusid radikaalselt. Nad kuulutasid, et peaks nad ka tapetetama, on nende ainsaks sooviks, et nende hauakivile saaks graveeritud kiri: "Ja meie oleme uskunud armastusse".
Kõik ühes
See leid avas uue horisondi ja sai nende elu eesmärgiks: kaasa aidata Jeesuse preesterliku palve täitumisele: "et kõik võiksid olla üks", tema plaan ühtsusest kogu inimkonnale.
Evangeelium praktikas igas eluvaldkonnas
Chiara mõistis koheselt, et miski oli tulemas tema ellu, mis puudutab kõige kaugemaid maakera otsi ning toob valgust ja uuendamist ühiskonnale.
Ta tundis ära Evangeeliumi taasaavastamise kui mitte ainult tohutu vaimse sisendi, vaid ka selle võime põhjustada võimsaim ühiskondlik pööre eales. Esmased katsetused: oma varajastes neljakümnendates, Trento kõige ebasoodsamates linnaosades, abivajajate keskel. Tema ja ta kaaslased jagasid oma vähest vara nendega. Nad elasid läbi Evangeeliumi lubaduste tõe: "andke ja teile antakse"(Lk 6:38), "paluge ja teile antakse"(Mt 7:7; Lk 11:9). Nende sõjaaja raskuste keskel jõudis ootamatult kogus toitu, riideid ja meditsiinitarbeid nende kätte nii, et nad võisid hoolitseda paljude kannatanute vajaduste eest.
Võti ühtsuseni
Lugematutes näoilmeis täis kannatust, eraldatuses ja inimlikus tragöödias tundis Chiara ära Jeesuse näo. Jumala poolt loodud inimene, kes on ristil, hüüab appi Isa, kes on ta maha jätnud. Temas leidis Chiara võtme, kuidas taastada inimkonna ühtsus Jumalaga ja inimestel teineteisega.
'Inimeste' loomine
Eelkõige nendest kannatavatest nägudest luges Chiara välja märke umala tahtest, mis juhatasid teda andma elule midagi uut, Focolaaride Liikumise, mis läbi oma mitmekesise koosseisu peagi "inimesed" ja "laboratooriumi" moodustasid, et saavutada
ülemaailmne vendlus.
Chiara on korduvalt öelnud, et tema töö "pole vaid inimmõistuse looming. Idee oli pärit Ülevalt. Tavaliselt on asjaolud just need, milles avaldub Jumala tahe. Me püüame järgida Tema tahet päev-päevalt."
 Ühtsust üksikisikute, sotsiaalsete kategooriate ja rahvaste vahel, esitleti pidevalt kui kogu Liikumise esimest käsku ja usaldust selle selle sihi vastu kasvatasid Chiara kirjutised, kõned, kohtumised, reisid, mis eelkõige teenisid ta algset pühendumust karismale.
Uute lahnduste leidmine tänu uuele karismale
Uurides Liikumise arengu esimesi samme, uusi lahendusi, mis avanesid tänu uuele karismale on näha vabanemist. Nad ületavad tavapärased ootused ja pakuvad vastuseid inimkonna tärkavatele vajadustele.
Uus vaimsus kirikus - Kompromissitust vastusest Jumalale, kes on armastus ja evangeeliumi õppetunde praktikasse rakendades avaneb uus vaimsuse vool: ühtsuse
vaimsus. Kuna see põhineb armastusel ja ühtsusel - osadel, mis suvad iga inimese südames - tõotab see muutuda aina universaalsemaks.
Selles uues vaimsuses, mis on sündinud kirikus, leiab aina suurem arv mehi ja naisi vaimset jõudu. Nende hulgas on erinevate kultuuride, rasside, vanuse ja taustaga inimesi. Ainult mõne aasta järel ühinesid katoliiklased teiste kirikute kristlastega, hiljem judaismi
usklikega ning nii muude usklike traditsioonide esindajatega kui ka Hea Tahte inimestega 182 riigist.
Informatsioon:
Šis el.pašto adresas yra apsaugotas nuo Spam'o, jums reikia įjungti Javaskriptą, kad matytumėte tai
|
